esimest korda lasteaeda või lastehoidu
10 küsimust ja 5 soovitust vanematele, kelle laps läheb esimest korda lasteaeda või lastehoidu.
9. mai 2017
Kasvatusteadlane_vanem peab olema valmis lapse silmis ebapopulaarseks ja nõudlikuks muutuma.-min
Kasvatusteadlane: vanem peab olema valmis lapse silmis ebapopulaarne ja nõudlik olema
4. juuli 2017
Näita kõiki

Kas, miks ja kui palju peaksid lapsed kodutöödes kaasa aitama?

palju peaksid lapsed kodutöödes kaasa aitama

Kasvatusnõustaja Siiri-Liisi Kraav

palju peaksid lapsed kodutöödes kaasa aitama

Siiri-Liisi Kraav on Perekasvatuse Instituudis lektor, Imago suhteterapeut ja kasvatusnõustaja

Olen kindel, et Eestimaal on palju peresid, kus lapsed on enda kanda võtnud arvestatava osa majapidamistöödest, samas aga sarnaneme me ilmselt paljuski teistele arenenud riikidele, kus laste hõivatus kodus järjest väheneb. Internetist selle teema kohta lugedes on näha, et eri riikide tulemused võivad küll pisut kõikuda, aga tendents on sama — viimaste aastakümnete jooksul on laste abi kodustes töödes umbes poole väiksemaks jäänud ja kui laps veerand tundi päevas pere heaolu nimel pingutab, tuleb seda juba heaks saavutuseks pidada, kirjutab Siiri-Liisi Kraav Perekasvatuse Instituudist.

Enne kui asun rääkima sellest, miks on hea kui lapsed kodus tööd teevad ja mida nad mingis vanuses teha võiksid, pean aga esinema ülestunnistusega — ma ise ei ole selles asjas emana kahjuks just kõige agaram ja hoolsam olnud. Nagu paljud teisedki vanemad, olen ka mina leidnud, et kiiremini ja lihtsamalt saab kui asjad ise ära teha, selle asemel, et neid lapselt nõuda.

Paar aastat tagasi istusime õhtusöögilauas — mina, mu poeg ja külla tulnud sõber. Pärast sööki tõusin iseenesest mõistetavalt püsti ja koristasin laua. Sõber imestas selle üle ja järele mõeldes sain aru, et olen kohelnud oma last kui külalist, keda teenindada. Sõbra innustusest õhutatuna hakkasin pojalt nõudma söögi järel laua koristamist. Muidugi osutas järeltulija esialgu nii passiivset kui aktiivset vastupanu — lihtsalt unustamisest kuni tuliste vaidlusteni teemal, miks ta ikkagi peaks iga kord pärast sööki lauda koristama. Minu järjekindlus ja argumendid osutusid tema omadest tugevamaiks ja esimesest edust kannustatuna olen suutnud sisse viia mõne muugi ülesande täitmise ning julgen järjest enam soovitada sarnast otsusekindlust ka oma klientidele. Muidugi on meil veel pikk tee minna ja järgnevad soovitused kuluvad meie peres küll ära — lapse kasvades ja minu enesekindluse suurenedes võiks tekkida järjest juurde töid, mida tema õlule saan jätta.

Miks peaksid lapsed aitama kodutöödes?

Üks kuulsamaid uurijaid, kes on pööranud tähelepanu laste panusele majapidamistöödes, Marty Rossmann, vaatles pikema aja jooksul laste ajakasutust, kodus majapidamistööde tegemist ja hilisemat edukust elus. Tema uuringus, nagu ka teistes sarnastes uurimustes, selgus, et regulaarne majapidamistööde tegemine oli tihedalt seotud edasise edukusega (nt madalam uimastite kasutamine, haridus, suhted, töö jne). Rossmann läheb isegi nii kaugele, et nimetab kolme-nelja-aastase lapse osalemist kodustes majapidamistöödes kõige tähtsamaks teguriks, mis näitab kui edukas on laps kahekümnendates aastates.

Kui lapsel on oma ülesanded, mida ta peab kindlasti majapidamises täitma, siis ta kogeb, et teda on vaja, tema panusest sõltub pere heaolu ja õpib, et on olemas ülesandeid, mida tuleb täita hoolimata sellest, et need on ebameeldivad ja/või igavad (päris hea ettevalmistus kooli- ja tööeluks!).

Mida varem laps asub täitma kindlaid ülesandeid koduses majapidamises, seda parem see tema jaoks on. Rossmanni uuringus tuli välja, et kui laps ei ole pidanud alustama majapidamises aitamist enne kui alles 15-16 aastaselt, siis selles eas algamisel on hoopis vastupidine efekt.

Miks laste abi nii vähe kasutatakse?

  1. Kaheaastane laps tahab kõigis töödes kaasa lüüa — lauda katta ja koristada, põrandaid ja pesu pesta jne, aga tema abi tekitab sageli vanemale tööd hoopis juurde. Sellest keeldumisega surutakse maha lapse loomulik ettevõtlikkus ja töökus.
  2. Seni kuni laps ei ole võimeline majapidamistöid vanema standarditele vastavalt sooritama, tundub mõttetu teda kaasata.
  3. Vastupanuga võitlemine on nii väsitav ja tüütu, et vanemal on palju kergem ise töö ära teha kui seda lastelt nõuda.
  4. Koolitöö tundub raske ja väsitav, näib et pärast pikka päeva õppetööl on liigne nõuda lastelt veel ka majapidamistöid (aga vanema pikk päev tööl?)
  5. Järjest enam linnastunud, automatiseerunud, mehhaniseerinud jne elus on raske leida lastele eakohaseid ja jõukohaseid ülesandeid, mida tõesti oleks vaja regulaarselt täita.

2-4 aastane suudab (täiskasvanu järelevalve all):

  • Panna mänguasju kasti
  • Koguda portsu raamatud (aga riiulisse panemine võtab veel paar aastat aega)
  • Koguda musta pesu pesukorvi
  • Toppida musta pesu pesumasinasse
  • Panna nõudepesumasinasse ja võtta sealt välja mittepurunevaid ja mitteteravaid nõusid
  • Täita kodulooma söögikausi

4-6 aastane laps suudab lisaks eelnevatele

  • Pühkida harjaga põrandat, väikese käsitolmuimejaga purusid ära imeda
  • Katta laua, kui talle nõud kapist kätte antakse (mitte liiga õrnu või liiga raskeid asju!)
  • Kasta lilli
  • Tuua postkastist tuppa ajalehe
  • Tühjendada prügikasti (aga mitte seda viia kortermaja juurde suurde konteinerisse)
  • Teha oma voodi
  • Rohida peenraid

Algklassides suudab laps lisaks eelnevale:

  • Sorteerida pesu
  • Pesta põrandaid
  • Täita ja tühjendada nõudepesumasinat
  • Teha endale kerge külma eine (pesta puuvilja, teha võileiva, võtta jogurtit või hommikusöögihelbeid)
  • Hoida korras oma toa ja kooliasjad

10-aastane laps suudab lisaks eelnevale ka

  • Vahetada voodilinu
  • Märga pesu nöörile riputada, pärast kokku voltida ja kappi ära panna
  • Pesta vannituba, kraanikaussi, WC-d (aga ettevaatust söövitavate pesuainetega!)
  • Pesta aknaid
  • Koristada kööki
  • Panna kappidesse poest toodud toiduained
  • Pesta autot
  • Viia prügi konteinerisse
  • Viia koera jalutama (juhul kui loom on piisavalt hästi treenitud ja lapsest väiksem)
  • Järelevalve all lihtsa toidu valmistada (sh juurvilja pesemine, koorimine, tükeldamine, taigna segamine, pirukate vormimine jms. NB! Ettevaatust kuumaga!)

Kuidas seda praktikasse rakendada?

Kui mõnel vanemal esineb kahtlusi, kuidas panna laps korraldusi täitma ja koduses majapidamises kaasa aitama, siis siin on abiks kõik tavapärased lastekasvatuse võtted — hea eeskuju, sõbralik selgitus, oma nõudmistele kindlaks jäämine, järelevalve pidamine kohustuste täitmise üle, kiitus eduka soorituse puhul jne.

Enne kui lapselt mingit tööd nõudma hakata, on oluline teda seda tegema õpetada — esimene kord näita ette, teine kord tehke üheskoos, kolmas kord vaata, kas laps ikka teeb õigesti ja pärast seda on ta valmis juba üksinda töötama. Pisikestes kätes ei ole veel nii suurt vilumust kodutööde osas kui täiskasvanuil — seega on asjakohane soovitada liigsest perfektsionismist hoiduda. Töötahe kaob kergesti kui ka pingutuse järel vanem siiski tulemusega rahul ei ole.

Uue harjumuse kujundamine on energiat nõudev protseduur, mis võtab aega vähemalt kolm nädalat. Pärast, kui tegevus on juba muutunud automaatseks elu osaks, ei ole see enam kuigi koormav. Parem on uusi nõudmisi elu tuua järk-järgult ning anda lapsele aega eelmisega harjuda enne kui midagi uut nõudma hakkame.

Allikas: Perekasvatuse Instituut.

Artikkel ilmus Delfi naistekas 7 .augustil 2013 ning Pere ja Laps rubriigis 3. oktoobril 2013

Ostes 4 täishinnaga loengut, on 5. loeng poole hinnaga! Kasuta kassas koodi Soodustus4! Peida