Kuidas suuta olla hea ema?
8. mai 2018
Erinevate võimetega lapsed: kuidas neist mõlemast ühtviisi rõõmu tunda?
8. mai 2018
Näita kõiki

Pitsa ja marineeritud kurk: õhtusöök kolmelapselises peres

Lauas istuvad ema, isa, kaks eelteismelist ja üks lasteaialaps

Isa annab loa lastele tema käe all valminud pitsa peale lisajuustu panna ja ema kitsendab juustu saajate ringi neile, kes salatiks ka marineeritud kurki söövad. Vanem laps soovib juustu kuid mitte kurki, keskmine soovib kurki süüa pärast pitsat ja noorem sööks üldse ainult kurki. Õhtusöök möödub umbes sellise vestluse saatel, dialoogi lõpus on laste hääletoon oluliselt kõvem kui vestluse alguses:
Vanem laps: „Miks tema juustu saab ja mina mitte“
Ema: „Sest tema sööb kurki ka“
Vanem laps: „Millal ta seda kurki sööb?“
Ema: „Siis kui pitsa söödud on“
Vanem laps: „Aga miks mitte kohe?“
Keskmine laps: „Sellepärast, et ma ei taha, et mu taldrik kurgiveest märjaks saab“
Vanem laps: „Uskuge mind, ta ei söö seda kurki“
Noorem laps: „Emme, kas ma võin ainult kurki süüa?“
Ema: „Pitsat tuleb ka süüa, kasvõi natuke.“
Noorem laps: „Aga miks?“
Ema: „Sellepärast, et luud-kondid tugevad oleks ja sa ise terve püsiks“
Vanemad lapsed saavad teise tüki pitsat.
Keskmine laps: „Kas ma juustu saan siia peale?“
Ema: „Jah, kui pärast suure kurgi ära sööd.“
Ühel ajal: Keskmine laps: „Äh, ma ei taha suurt kurki“, vanem laps: „Mis mõttes!? See pole aus, et ta juustu saab! Ta pole kurki söönud.“
Keskmine laps: „Ma söön kurki pärast pitsat, aru ei saa või!?“
Vanem laps: „Raudselt sa seda kurki ei söö.“
Isa: „Lõpetage see vaidlemine ära!“
Noorem laps joob piima ja sööb kurki: „Eksju, mina käitun ainukesena ilusti… emme, palun veel piima, aga pitsat ma enam ei taha“
Vanem laps keskmisele samal ajal ise osa piima klaasi ja osa klaasist mööda valades: „Noh, millal sa seda kurki sööma hakkad?“
Ühel ajal: Keskmine laps: „Tead, jää vait! Pärast söön“, ema vanemale lapsele: „Võta lapp ja korista piim ära“
Veidi hiljem ühel ajal: Vanem laps: „Vean kihla, et ta ei söö seda kurki“, noorem laps: „Teate, lasteaias me teeme ka nii, et joome kogu joogi ära ja toitu ei söö ja siis jookseme mängima“.
Jõuab aeg kolmanda pitsatüki kätte.
Keskmine laps: „Kas ma saan veel riivitud juustu“
Ema: „Ma arvan, et nüüd juustust aitab, sul on kurk ka veel söömata“
Keskmine laps: „MIIDAA!!?? Ma tahan juustu“
Vanem laps: „Paras! Pealegi on purgis kõik väikesed kurgid alles jäänud, aga ta pidi suure sööma. Keskmine laps: „Tead, ei ole! Jää vait!“
Ema: „Need kurgid on kõik piisavalt suured“
Vanem laps: „Miks sa üldse riivitud juustu peaks sööma mitte viilutatud“
Keskmine laps: „Sest riivitud on palju parema maitsega.“
Umbes minut vaikust
Vanem laps keskmisele: „Noh, hakkad juba kurki sööma vä?“
Isa: „Aitab!“
Keskmine laps: „No ma söön selle kurgi nüüd ära“

Miks ühe pere lapsed omavahel pidevalt nääklevad? Kas vanemad peaksid laskma sellel sündida või kuidagi takistama?


Vastuseid võivad pakkuda videod:

Mitu last peres: õdede-vendade vahelised suhted
5-6 aastane laps ja tema kasvatamine
7-12 aastane laps ja tema kasvatamine


Kasu võib olla ka artiklitest:

Kasvatusteadlane: vanem peab olema valmis lapse silmis ebapopulaarne ja nõudlik olema
Kas, miks ja kui palju peaksid lapsed kodutöödes kaasa aitama?

Ostes 4 täishinnaga loengut, on 5. loeng poole hinnaga! Kasuta kassas koodi Soodustus4! Peida